Otsustasin, et võtan ette pikema reisi ja sõidan Tšehhi bussiga. Alustasin sõitmist Tallinast, 8. märtsil kell 22:30 ning saabusin Prahasse 10. märtsil 7:00. Buss sõitis läbi Riia, Leedu ja Poola. Alguses arvasin, et ma ei jaksa seda pikka maad bussis konutada, kuid bussireis oli päris huvitav.
Prahasse jõudes ei olnud minu sõit veel lõpenud, pidin pealinnast Olomouci sõitma. Prahast läksin bussiga Brnosse. Brnos sain kokku ühe tuttavaga, kes käis Eestis praktikat sooritams. Brnos saadeti mind rongile, et jõuda sihtkohta.
Rong väljus 11:18 ning saabus Olomouci 12:52. Olin päris hirmul, kuna sõitsin üksi ja kohalikku keelt ma ei oska. Rahustasin end sellega, et rongides on ikka tablood, kus on kirjas, mis peatus on järgmine. Rongi nähes, ma ehmusin nii ära ning hirm läks veel suuremaks. Sõiduk ei sarnanenud üldse Eesti omadele. Trepiastme ja platvormi vahele jäi umbes 20-30cm vahe, oma suure kohvriga ma ei julgenud küll sinna peale ronida, aga õnneks mu tuttav aitas mind. Rong oli justkui pärit Harry Potteri filmist, seal ei olnud tabloosid ega kõlareid, rongi sees olid kabiinid, kus oli kuus istekohta.
Teadsin kellaaega, millal rong Olomouci jõuab ning seda, et see on viies peatus. Rongis istudes jälgisin kella ja lugesin peatusi. Akendest ma isegi ei näinud linnanimesid. Minu ainuke lootus oli see, et rong jõuab õigel ajal sihtkohta. Neljandas peatuses tuli üks vanem meesterahvas minuga samasse kabiini. Rong hakkas aeglasemalt sõitma, vaatasin kella ja kell oli 12:42, hakkasin kartma, et kas rong jõudis varem või mis värk toimub. Küsisin meesterahva käest "Olomouc?", vastas, et aega on. Õnneks on tšehhi keel vene keelega natukene sarnane ning ma sain temast aru. Mingi aeg läksin väljumisukse juurde. Südamest lootsin, et kui rongi uks avaneb, siis seal ei ole seda suurt vahet sees, kuid minu lootus purunes. Tundsin hirmu, et kuidas ma selle kohvriga nüüd alla saan. Sel hetkel, kui hakkasin kohvriga astmete juurde liikuma, siis tuli see sama vanahärra mulle appi, väljusin rongist ning ta ulatas mulle minu pagasi. Rongijaama tuli mulle vastu minu buddy koos ühe välistudengiga ning sõitsime trammiga ühiselamusse.
Mind paigutati Neredini ülikoolilinnaku ühiselamusse. Toanaabriks on mul eestalne, kellega ma õpin samas koolis, kuid tema saabud Olomouci veebruaris. Neredini piirkonnas on neli ühiselamut, Neredin I, Neredin II, Neredin III ja Neredin IV. Kesklinna lähedal asuvad veel mõned ühiselamud ning need kõik kuuluvad Palacky ülikoolile. Ülikoolil on mitmeid teaduskondi ning teaduskonna majad on samuti erinevates kohtades.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar